Seisukord: hea
Lisamärkused: väheste kasutusjälgedega
Raamat selgitab, millised on autistlike inimeste aju erinevus ja käitumuslikud eripärad, mis sageli teistele inimestele tunduvad veidrad või probleemsed. Kahjuks liiga tihti saabki autistlik laps endale märgi külge, kui kasvatamatu jõmpsikas.
Raamat on kirjutatud autori poolt, kellel endal on diagnoositud autism juba lapsepõlves. Autor on nüüdseks 75-aastat vana naisterahvas, kelle peal on tehtud väga palju erinevaid autismialaseid uuringuid sh korduvaid aju-uuringuid. Ta on läbi enda tundmaõppimise aru saanud, millised on tema enda tugevused ja nõrkused, löönud elus väga edukalt läbi, suureks abiks on olnud toetav keskkond, kus ta üles kasvas. Ta on teadlane, kes on kogu elu uurinud autismi olemust ja põhjuseid, kirjutanud teisigi autismialaseid raamatuid ja on andnud väga palju autismialaseid loenguid.
„Autistlikud lapsed tunduvad paljudele taktitud, kuid tegelikult on nad lihtsalt võimetud sotsiaalseid vihjeid tabama. Paljudel neist esineb jonnihoogusid. Nad ei istu vaikselt, nad ei jaga teistega oma mänguasju ja nad ei lõpeta täiskasvanute vestlusesse vahelesegamist. Inimene, kes ei ole kunagi autismiga laste käitumismustreid uurinud, võib jõuda kergesti järeldusele, et probleem peitub nende laste vanemates mitte lastes endis.“
Mulle meeldib väljend, et sildid kuuluvad toidupoodi mitte inimestele otsaette. „Sildipõhise mõtlemise puudused ja ohud viitavad erinevusele selle vahel, mismoodi käitumine teistele paistab ja mismoodi see lapsele endale tundub.“