TARBI SÄÄSTVALT JA KASUTA KORDUVALT!

Roheline mõtteviis pole enam pelgalt mõne keskkonna­aktivisti või ökokogukonna pärusmaa. Aina rohkem leiavad ka tavalised inimesed end mõttelt, kuidas tarbida säästvamalt. Üks selline võimalus on uuskasutus, mida tutvustas ajakirja Naised aprillinumbris Uuskasutuskeskuse turundusjuht Annika Altmäe. 

Uuskasutus kui mõiste tähendab asjade korduskasutamist (re-use) või kasutatud asjadele uue väärtuse ja eesmärgi andmist (re-design). Uuskasutuse eesmärk on asja kasutusaja pikendamine või selle väärtuse suurendamine. Siia alla käib kõik alates kasutatud diivani ostmisest kuni oma väikseks jäänud kleidist lapsele nuku õmblemiseni.

Uuskasutusel on kaks poolt: ühelt poolt see, kuidas korralikke asju mitte ära visata, vaid need ringlusesse saata, ja teiselt poolt see, kuidas ise uuskasutuse põhimõtteid arvesse võttes mõistlikumalt tarbida.

OSTMISE ASEMEL VÕID LAENATA

Kui majapidamises tekib millegi järele vajadus, võiks enne uue asja ostma tormamist tõsiselt mõelda, kas seda on ka tegelikult vaja tingimata osta. Väldi emotsionaalset ostlemist! Võib-olla piisab sõbra käest laenamisest? Näiteks vajad õhtukleiti firma jõulupeoks või suviseks pulmaks. Äkki ripub juba sõbranna riidepuul selline, mis sulle ideaalselt sobib? Tasub enda käest küsida, kas kasutaksid seda ka aasta, viie või kümne pärast. Isegi kui vastus on jah, mõjub nii keskkonnale kui ka rahakotile kõige soodsamalt, kui alustad oma otsinguid teise ringi poodidest. Ainuüksi ühe uue riideeseme valmistamiseks kulub keskmiselt 4500 liitrit vett ja õhku paisatakse 2273 grammi süsihappegaasi – see kahju jääb tekitamata, kui ostad juba kasutatud rõiva. Kui asjad on jõudnud juba teisele ringile, on need suure tõenäosusega ka vastupidavad ja kvaliteetsed.

Teise ringi poode on Eestis sadu. Kui tavaliselt seostuvad need inimestel vaid riiete ja heal juhul jalanõudega, siis tegelikult saab neist enam-vähem kõike mõeldavat. Triikraud? Katkise serviisi puuduv osa? Kohustusliku kirjanduse raamat lapsele? Kirjutuslaud? Ära karda ühe asja otsimise pärast natuke rohkem vaeva näha. Ainuüksi Uuskasutuskeskusel on üle Eesti kolmteist poodi ja iga poe kaup erineb teise omast nagu öö ja päev. Kunagi ei või ennustada, mis homme ja kus müüki tuleb, seega ei tasu ühe külastuse pealt veel järeldusi teha ja alla anda. Samas võib teinekord oodata sind just seal miski, millest oled unistanud.

KASUTU KRAAM UUELE RINGILE

Proovi ka ise kodus kriitilise pilguga ringi vaadata. Isegi inimestel, kes on teinud ainult väga läbimõeldud ostuotsuseid, jäävad mõned asjad aeg-ajalt ühel või teisel põhjusel kasutuna seisma. Keegi ei ole õnnelik, elades hunniku asjadega, mida tal vaja pole. Küll aga toob palju rõõmu mõte, et sinu vana asi võiks elada uut elu kellegi teise juures, kes vajab ja hindab seda rohkem kui sina. Seega võiksid teha rutiiniks aeg-ajalt majapidamises kõik kasutuseta seisvad asjad välja sortida.

Uuskasutusse saatmiseks sobib peaaegu kõik majapidamises leiduv. Peale rõivaste, jalanõude, ehete ja mööbli leiavad hõlpsalt uue kodu ka raamatud, CD-plaadid ja filmid, laudlinad, vanad kangad, nõukogudeaegsed lauanõud, potid-pannid, isegi seesama ajakiri, mida sa loed! Nipsasjakesed koguvad vitriinkapis tolmu? Need võivad teha mõne kollektsionääri või niisama huvilise väga õnnelikuks. Tahad moodsamate programmidega pesumasinat, kuid vana ikka veel töötab? Üks noor pere või üliõpilane oleks jälle sammu võrra lähemal iseseisva elu alustamisele.

Kui sul endal ei tule pähe ühtegi inimest, kellel neid asju võiks vaja minna, on kõige kergem viia oma puhtad ja terved sorditud asjad mõne ringlusesse saatva organisatsiooni kätte, kes neile ise uued tänulikud omanikud otsib, olgu see siis abivajajatele annetamise või mõistliku hinna eest müüki panemise kaudu. Uuskasutuskeskus pakub näiteks mööbli ja suurema kodutehnika puhul ka tasuta äravedu.

ANNA ASJALE UUS OTSTARVE!

On siiski esemeid, mille seisukord ei luba neid korduskasutusse saata, sest vastu võetakse ainult terveid ja puhtaid asju. Siin tuleb mängu uue kasutuseesmärgi andmine. Plekilistest või auklikest riietest võib teha kaltsuvaipu, lapitekke või nukke. Katkisest ämbrist õue lillepoti. Kui sa ise käsitööhuviline pole ja nobenäppudest sõpru ka napib, peaks prügikasti või jäätmejaama viimine olema alles viimane variant.

Kasutatud patareid, vanad värvid, ehitusjäätmed, metalliromu, plastid, paber ja papp, biolagunevad jäätmed, sõiduauto rehvid, katkised elektri- ja elektroonikaseadmed, pakendid ja lehtklaas on asjad, mis peaksid tingimata leidma tee jäätmejaama, sest neid kas ei saa uuskasutada või on see raskendatud. Endale lähima jäätmejaama leiad veebi­aadressilt www.kuhuviia.ee.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.